Kas teate, et …
- kuulmispuudeks loetakse kuulmislangust, mis on üle 40 dB paremini kuulvas kõrvas täiskasvanutel ja üle 30 dB paremini kuulvas kõrvas lastel
- kuulmispuude esinemissagedus on umbes 6–6,5%
- kirjanduse andmeil on kaasasündinud kuulmislanguse esinemissagedus ca 1:1000. Sellest 50% arvatakse olevat pärilik ehk geneetiliste põhjustega kuulmislangus.
-
kaasasündinud kuulmislanguse üks peamisi põhjusi mutatsioon GJB2 e konneksiin geenis. Konneksiin geeni esinemissagedus Lõuna – Euroopas 1:35; Põhja-Euroopas 1:79; Eestis – 1:22.
- keskeltläbi 2/3 nendest vajab kuulmislanguse kompenseerimiseks kuuldeaparaati
- 90% kuulmispuudega lastest sünnib kuuljate vanemate peres
- kuulmise kaudu saame ~20% ümbritsevast infost
- arengupsühholoogide väitel saavad lapsed maailma kohta teadmisi enamasti juhuslikult, möödaminnes (jälgides ja kuulates erinevaid vestlusi jne) 90%-l juhtudest ning ainult 10%-l suunatud õpetamisest
- kõne arengu seisukohalt on otsustavad lapse esimesed kolm eluaastat
-
hinnanguliselt on vähemalt kerge kuulmislangusega 15% õpilastest (eriti talveperioodidel)
-
meestel on kõigis vanusegruppides suurem tõenäosus kuulmiskahjustuseks, kui naistel.
Mõistlik oleks kuulmist kontrollida, kui laps
- ei reageeri korduvalt heliallikale (müra, rääkimine jne)
- kuuleb halvemini, kui räägitakse distantsilt
- kuuleb, kuid ei saa kõnest selgelt aru
- jälgib pidevalt kõneleja suud
- palub sageli öeldut korrata
- kordab küsimust
- annab küsimustele ebakohaseid vastuseid
- muutub sotsiaalsetes olukordades ärevaks ja väsib
- mõistab öeldut ebaadekvaatselt
- pöörab alati ühe kõrva rääkija poole
- räägib kas liiga valjult või liiga vaikselt
- hoidub suhtlemisest või jääb kõrvaltvaatajaks
- kuulab raadiot või telerit liiga kõvasti
Kuulmislanguse põhjused lastel võivad olla, kas …
kaasasündinud
- pärilikkus
- nakkushaigused ema raseduse ajal (punetised, toksoplasmoos, süüfilis, HIV, leetrid, mumps)
- sünniaegsed kahjustused (enneaegsus, Rh-konflikt, hapnikuvaegus, madal sünnikaal
Kaasasündinud või väikelapseeas omandatud kuulmispuude puhul ei teki kõne iseenesest
omandatud
- nakkushaigused (meningiit, mumps, leetrid)
- keskkõrvapõletik
- peatraumad
- ravimite kõrvaltoime
- mürakahjustus
Omandatud kuulmispuude puhul säilib kõne 5-6aastastel ja vanematel
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) kuulmislanguse astmete klassifikatsioon:
| Kuulmislanguse aste | Audiomeetriline ISO väärtus sagedustel 500, 1000, 2000 ja 4000 Hz | Kirjeldus |
| Kuulmislangust ei ole | 0-25 dB (paremini kuulev kõrv) | Kuulmisega seotud probleeme ei esine või esinevad need vähesel määral. Kuuleb sositamist. |
| Kerge kuulmislangus | 26-40 dB (paremini kuulev kõrv) | Võimeline kuulma ja kordama normaalhääletugevusega 1 m kauguselt öeldud sõnu. Võib soovitada kuuldeaparaate. |
| Keskmine kuulmislangus | 41-60 dB (paremini kuulev kõrv) | Võimeline kuulma ja kordama kõrgenatud häälega 1 m kauguselt öeldud sõnu. Kuuldeaparaadid vajalikud; soovitav FM-süsteem |
| Raske kuulmislangus | 61-80 dB (paremini kuulev kõrv) | Võimeline kuulma mõningaid sõnu, kui neid karjuda paremini kuulvasse kõrva. Kuuldeaparaadid vajalikud; soovitav FM-süsteem |
| Sügav kuulmislangus | 81 dB või rohkem (paremini kuulev kõrv) | Ei ole võimeline kuulma ka paremini kuulvasse kõrva karjutavat. Kuuldeaparaadid vajalikud; võib soovitada sisekõrva implantatsiooni; FM-süsteem vajalik |