Kuulmispuudest

Kas teate, et …

  • kuulmispuudeks loetakse kuulmislangust, mis on üle 40 dB paremini kuulvas kõrvas täiskasvanutel ja üle 30 dB paremini kuulvas kõrvas lastel
  • kuulmispuude esinemissagedus on umbes 6–6,5%
  • kirjanduse andmeil on kaasasündinud kuulmislanguse esinemissagedus ca 1:1000. —Sellest 50% arvatakse olevat pärilik ehk geneetiliste põhjustega kuulmislangus.
  • kaasasündinud kuulmislanguse üks peamisi põhjusi mutatsioon —GJB2 e konneksiin geenis. Konneksiin geeni esinemissagedus  Lõuna – Euroopas 1:35; Põhja-Euroopas 1:79; Eestis – 1:22.
  • keskeltläbi 2/3 nendest vajab kuulmislanguse kompenseerimiseks kuuldeaparaati
  • 90% kuulmispuudega lastest sünnib kuuljate vanemate peres
  • kuulmise kaudu saame ~20% ümbritsevast infost
  • arengupsühholoogide väitel saavad lapsed maailma kohta teadmisi enamasti juhuslikult, möödaminnes (jälgides ja kuulates erinevaid vestlusi jne) 90%-l juhtudest ning ainult 10%-l suunatud õpetamisest
  • kõne arengu seisukohalt on otsustavad lapse esimesed kolm eluaastat
  • hinnanguliselt on vähemalt kerge kuulmislangusega 15%  õpilastest (eriti talveperioodidel)
  • —meestel on kõigis vanusegruppides suurem tõenäosus kuulmiskahjustuseks, kui naistel.

 

Mõistlik oleks kuulmist kontrollida, kui laps

  • —ei reageeri korduvalt heliallikale (müra, rääkimine jne)
  • —kuuleb halvemini, kui räägitakse distantsilt
  • —kuuleb, kuid ei saa kõnest selgelt aru
  • —jälgib pidevalt kõneleja suud
  • —palub sageli öeldut korrata
  • —kordab küsimust
  • —annab küsimustele ebakohaseid vastuseid
  • —muutub sotsiaalsetes olukordades ärevaks ja väsib
  • —mõistab öeldut ebaadekvaatselt
  • —pöörab alati ühe kõrva rääkija poole
  • —räägib kas liiga valjult või liiga vaikselt
  • —hoidub suhtlemisest või jääb kõrvaltvaatajaks
  • —kuulab raadiot või telerit liiga kõvasti

 

Kuulmislanguse põhjused lastel võivad olla, kas …

kaasasündinud

  • —pärilikkus
  • nakkushaigused ema raseduse ajal (punetised, toksoplasmoos, süüfilis, HIV, leetrid, mumps)
  • sünniaegsed kahjustused (enneaegsus, Rh-konflikt, hapnikuvaegus, madal sünnikaal
Kaasasündinud või väikelapseeas omandatud kuulmispuude puhul ei teki kõne iseenesest
omandatud 
  • —nakkushaigused (meningiit, mumps, leetrid)
  • keskkõrvapõletik
  • —peatraumad
  • ravimite kõrvaltoime
  • mürakahjustus

Omandatud kuulmispuude puhul säilib kõne 5-6aastastel ja vanematel

 

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) kuulmislanguse astmete klassifikatsioon:

Kuulmislanguse aste Audiomeetriline ISO väärtus sagedustel 500, 1000, 2000 ja 4000 Hz Kirjeldus
Kuulmislangust ei ole 0-25 dB (paremini kuulev kõrv) Kuulmisega seotud probleeme ei esine või esinevad need vähesel määral. Kuuleb sositamist.
Kerge kuulmislangus 26-40 dB (paremini kuulev kõrv) Võimeline kuulma ja kordama normaalhääletugevusega 1 m kauguselt öeldud sõnu. Võib soovitada kuuldeaparaate.
Keskmine kuulmislangus 41-60 dB (paremini kuulev kõrv) Võimeline kuulma ja kordama kõrgenatud häälega 1 m kauguselt öeldud sõnu. Kuuldeaparaadid vajalikud; soovitav FM-süsteem
Raske kuulmislangus 61-80 dB (paremini kuulev kõrv) Võimeline kuulma mõningaid sõnu, kui neid karjuda paremini kuulvasse kõrva. Kuuldeaparaadid vajalikud; soovitav FM-süsteem
Sügav kuulmislangus 81 dB või rohkem (paremini kuulev kõrv) Ei ole võimeline kuulma ka paremini kuulvasse kõrva karjutavat. Kuuldeaparaadid vajalikud; võib soovitada sisekõrva implantatsiooni; FM-süsteem vajalik