Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liidu põhikiri
1. Üldsätted
1.1 Mittetulundusühing nimetusega Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liit (edaspidi liit)
on kuulmispuudega laste vanemate poolt moodustatud üle-eestiline vabatahtlik ühendus, mille
eesmärgiks on kaasa aidata kuulmispuudega laste ja nende perekondade integreerumisele
ühiskonda, neile võrdsete võimaluste tagamisele osavõtuks täisväärtuslikust elust.
Liidu nime ametlik lühend on EKLVL. Liidu ingliskeelne nimetus on Estonian Association of
Parents with Hearing Impaired Children.
Liidu asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn. Liidu aadress on Ehte 7, 10318.
1.2 Liidu põhiülesanneteks on:
1.2.1 kuulmispuudega laste vanemate (hooldajate) ja nende toetajate ühendamine aktiivseks
osalemiseks kuulmispuudega laste ja nende perekondade probleemide väljaselgitamiseks,
avalikustamiseks ja lahendamiseks;
1.2.2 kuulmispuudega laste ja nende perekondade huvide kaitsmine riiklikes ja kohalikes
võimu- ja valitsemisorganites;
1.2.3 koostöö organiseerimine teiste mittetulundusühingute ja liikumistega Eesti Vabariigis ja
väljaspool Eesti Vabariiki;
1.2.4 kaasabi kuulmispuudega laste perekondade kontaktide loomisel ja arendamisel nii
riigisiseselt kui ka teiste riikide analoogiliste organisatsioonide ja peredega;
1.2.5 kuulmispuudega laste õpetamiseks ja eluks vajalike tehniliste abivahendite hankimisele
kaasaaitamine;
1.2.6 meditsiinilise ja sotsiaalse abi parandamise organiseerimine;
1.2.7 kuulmispuudega laste perekondadele kursuste organiseerimine viipekeele õppimiseks
ning õigusalase ja muu vajaliku teabe vahendamiseks.
1.3 Liit juhindub oma tegevuses mittetulundusühingute seadusest, teistest riigi õigusaktidest
ja käesolevast põhikirjast.
1.4 Oma eesmärkide saavutamiseks liit:
1.4.1 korraldab kuulmispuudega lastele ja nende vanematele kursusi, teabepäevi, seminare,
näitusi jm põhikirjaliste ülesannete elluviimisele kaasaaitavaid üritusi, sh loodus- ja
keskkonnahoiualaseid ning tervislikke eluviise propageerivaid üritusi;
1.4.2 korraldab kuulmispuudega lastele ja nende vanematele spordivõistlusi, laagreid,
tähtpäevade tähistamist jm ühisüritusi vaba aja veetmiseks;
1.4.3 algatab ja viib vajaduse korral läbi tervisekaitsealaseid ning loodus- ja
keskkonnakaitsealaseid projekte
1.4.4 annab välja publikatsioone jm informatsioonilist materjali;
1.4.5 osutab oma liikmetele praktilist abi igapäevaste küsimuste lahendamisel;
1.4.6 korraldab majandustegevust, loteriisid jm tuluüritusi;
1.4.7 aitab kaasa liidu kohalike organisatsioonide tekkele ja tegevusele;
1.4.8 teeb koostööd riigiorganite, teiste mittetulundusühingute jt liidu tegevusest huvitatud
juriidiliste ja füüsiliste isikutega;
1.4.9 korraldab rahvusvahelist koostööd teiste riikide analoogiliste organisatsioonidega,
korraldab vastastikuseid kohtumisi ja perevahetust.
1.5 Liit on juriidiline isik, kellel on oma nimetusega pitsat. Liidul võib olla ka muu oma
sümboolika. Liidul on oma arveldusarved.
1.6 Oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks võib liit olla teiste ühenduste liikmeks. Liidu
juurde võib moodustada allüksusi, mis kasutavad liidu sümboolikat ja rekvisiite ning võivad
olla iseseisvateks juriidilisteks isikuteks.
2. Liidu liikmed, nende õigused ja kohustused
2.1 Liidu liikmeks võib olla iga kuulmispuudega või kõnepuudega lapse vanem või hooldaja,
kes vastab käesoleva põhikirja nõuetele ja soovib arendada liidu eesmärkidega kooskõlas
olevat tegevust. Liidu liikmeks vastuvõtmiseks tuleb esitada liidu juhatusele kirjalik
sooviavaldus ja tasuda liikmeks astumise tasu (sisseastumismaks). Liidu liikmeks
vastuvõtmise otsustab juhatus.
2.2 Liidu liikmel on õigus:
2.2.1 osaleda liidu üldkoosolekul ja liidu korraldatavatel üritustel;
2.2.2 esitada ettepanekuid ja arupärimisi juhatusele ja volikogule liidu tegevust puudutavates
küsimustes;
2.2.3 kasutada liidu ruume, fonde ja muud vara vastavalt käesolevale põhikirjale;
2.2.4 valida ja olla valitud kõigisse liidu organeisse;
2.2.5 lahkuda liidust omal soovil isikliku avalduse alusel.
2.3 Liidu liige on kohustatud:
2.3.1 järgima liidu tegevuses osalemisel käesolevat põhikirja;
2.3.2 täitma liidu juhtorganite otsuseid;
2.3.3 tasuma liikmemaksu, kui üldkoosolek on nii otsustanud;
2.3.4 teatama liidu juhatusele liikmete arvestuse pidamiseks oma kehtivad kontaktandmed.
2.4 Liidust väljaastumiseks tuleb esitada juhatusele kirjalik avaldus. Liidust väljaastumisel
sisseastumismaksu ega liikmemaksu ei tagastata.
2.5 Liidu füüsilisest isikust liikme võib liidust välja arvata juhatuse otsusega, kui tema
tegevus on vastuolus käesoleva põhikirja või liidu üldkoosoleku otsusega, samuti juhul, kui ta
on oma tegevusega liitu olulisel määral kahjustanud.
2.6 Liikme väljaarvamise otsustab juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust
väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist. Liikmel on
õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuses. Liikme
väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on 2/3 juhatuse liikmetest. Liidust
väljaarvatud liikmetele saadab juhatus oma kirjaliku otsuse viivitamatult. Otsuses näidatakse
ära liidust väljaarvamise põhjus. Liige võib nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku
poolt, kes arutab väljaarvamise küsimust järgmisel üldkoosolekul.
2.7 Liidu liikmeks võib olla ka juriidiline isik, mis tegutseb kuulmispuudega laste ja nende
perede huvides. Juriidilise isiku Liidu liikmeks vastuvõtmiseks tuleb esitada liidu juhatusele
kirjalik sooviavaldus ja tasuda liikmeks astumise tasu (sisseastumismaks), kui see on
üldkoosoleku otsusega ette nähtud.
Liidu liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek osalejate häälteenamusega. Liikme
väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on 2/3 üldkoosolekul osalejatest.
Juriidilisest isikust liidu liikmel on punktis 2.2.1-2.2.3 ja 2.2.5 nimetatud õigused ja punktis
2.3 nimetatud kohustused. Liidu liikmeks oleva juriidilise isiku esindajal on õigus osaleda
üldkoosolekul, volikogu koosolekul sõnaõigusega.
3. Liidu struktuur ja juhtimine
3.1 Liidu organid on üldkoosolek, volikogu, juhatus ja revisjonitoimkond (revident).
3.2 Liidu kõrgeim organ on üldkoosolek, mille kutsub kokku juhatus mitte harvem kui 1 kord
aastas. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku juhatuse, volikogu või revisjonitoimkonna
(revidendi) nõudmisel. Üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra määrab juhatus
kooskõlastatult volikoguga ning teeb selle hiljemalt 2 nädalat enne korralise või erakorralise
üldkoosoleku toimumist teatavaks liidu veebilehel, samuti isiklike kutsete kaudu e-posti teel,
vajadusel saadab täiendavad kutsed kirjalikult. Kui juhatus ei kutsu 1/10 liikmete nõudel
erakorralist üldkoosoleku kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas
korras juhatusega.
3.3 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa või on esindatud üle poole liidu
liikmetest. Põhikirja muutmise ning liidu lõpetamise otsus on vastuvõetud, kui selle poolt
hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud liidu liikmetest või nende esindajatest. Kui
üldkoosolek ei ole pädev otsuseid vastu võtma liidu liikmete ebapiisava osavõtu tõttu, kutsub
juhatus 3 nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on
pädev vastu võtma otsuseid üksnes juhul, kui selles osaleb või on esindatud vähemalt 15 liidu
liiget.
3.4 Üldkoosoleku pädevuses on:
3.4.1 põhikirja muutmine;
3.4.2 liidu tegevuseesmärkide muutmine;
3.4.3 kuni 3 aastaks volikogu liikmete määramine ja tagasikutsumine;
3.4.4 revisjonikomisjoni moodustamine või revidendi määramine;
3.4.5 oma liikmete seast liidu juhatuse esimehe (liidu presidendi) ja veel kuni 2 juhatuse
liikme määramine ning nende tagasikutsumine;
3.4.6 volikogu tegevusaruande, juhatuse esitatud majandusaasta aruande ja
revisjonitoimkonna (revidendi) aruande ärakuulamine ning majandusaasta aruande
kinnitamine;
3.4.7 liidu füüsilistest isikutest ja juriidilistest isikutest liikmete sisseastumismaksu ja
liikmemaksu (aastamaksu) sisseseadmise ja nende suuruse otsustamine;
3.4.8 juhatuse või volikogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste
määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses liidu
esindaja määramine;
3.4.9 liidu teistesse mittetulundusühingutesse jm organisatsioonidesse astumise otsustamine;
3.4.10 juriidiliste isikute liidu liikmeks vastuvõtmise ja nende liidu liikmest väljaarvamise
otsustamine;
3.4.11 liidu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;
3.4.12 muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või käesoleva põhikirjaga antud
teiste liidu organite pädevusse.
3.5 Üldkoosolekute vahelisel ajal juhivad liidu tegevust volikogu ja juhatus. Liidu volikogu
on liidu teistele liidu organitele nõuandev organ ega ole volinike koosolekuks
mittetulundusühingute seaduse mõttes.
3.6 Volikogu tuleb juhatuse esimehe kutsel kokku mitte harvem kui 1 kord kvartalis.
Erakorralise volikogu koosoleku võib kokku kutsuda juhatuse esimehe, vähemalt 1/3
revisjonitoimkonna liikmete või revidendi algatusel. Volikogu on otsustusvõimeline, kui
sellest võtab osa vähemalt 1/2 üldkoosoleku määratud liikmetest. Volikogu otsused võetakse
vastu kohalviibivate volikogu liikmete häälteenamusega. Volikogu koosolekust võivad nende
soovil sõnaõigusega osa võtta liidu liikmeks olevate juriidiliste isikute esindajad.
Volikogu:
3.6.1 organiseerib üldkoosoleku otsuste täitmist ja korraldab liidu tegevust üldkoosolekute
vahelisel ajal vastavalt põhikirjale;
3.6.2 kooskõlastab liidu sümboolika;
3.6.3 kooskõlastab juhatuse poolt kinnitatava majandusaasta aruande projekti;
3.6.4 kooskõlastab juhatuse määratud üldkoosoleku toimumise aja ja koha ning päevakorra
projekti;
3.6 5 kooskõlastab liidu kinnisasja või registrisse kantud vallasasja võõrandamise või
asjaõigusega koormamise;
3.6.6 arutab muid olulisemaid liidu tegevust puudutavaid küsimusi.
3.7 Juhatus on liidu alaliselt tegutsev organ, mis juhib ja esindab liitu. Juhatusse kuulub 1
kuni 3 liiget, kes valitakse kuni 3 aastaks. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada liitu kõikide
tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhatus võib liidu kinnisasju või
registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata üksnes juhul, kui see on
eelnevalt kooskõlastatud volikoguga. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega kohustuste
olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral liitu juhtida või mõnel muul mõjuval
põhjusel tagasi kutsuda. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle
poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekus
osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus. Juhatus võib otsuse vastu võtta ka koosolekut
kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed. Pärast
majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande seaduses sätestatud korras ning
esitab koos revisjonikomisjoni (revidendi) arvamusega hiljemalt 1. maiks volikogule
eelnevaks läbivaatamiseks ja üldkoosolekule kinnitamiseks. Kinnitatud majandusaasta
aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
3.8 Juhatuse ja volikogu liikmed peavad oma kohustusi täitma neilt tavaliselt oodatava
hoolsusega ning vastutavad oma kohustuste täitmise eest seadusega sätestatud korras.
3.9 Juhatuse esimees (liidu president):
3.9.1 juhatab volikogu ja juhatuse koosolekuid;
3.9.2 korraldab liidu tööd vastavalt põhikirjale ning üldkoosoleku, volikogu ja juhatuse
otsustele;
3.9.3 tegutseb liidu nimel ilma volikirjata, esindab seda suhetes teiste juriidiliste isikute ja
füüsiliste isikutega ning annab teistele isikutele volitusi liidu esindamiseks;
3.9.4 kasutab kooskõlas põhikirjaga liidu vara ja vahendeid, avab ja sulgeb arveldus- ning
muid kontosid;
3.9.5 sõlmib liidu nimel lepinguid või volitab selleks teisi juhatuse liikmeid või liidu
töötajaid;
3.9.6 annab oma tegevusest aru volikogule ja üldkoosolekule.
Esimehe äraolekul asendab teda üks tema poolt määratud juhatuse liige.
3.10 Liidu majandustegevuse kontrollimiseks valib üldkoosolek revisjonitoimkonna või
revidendi, kes viib läbi liidu organite tegevuse kohta revisjone vähemalt 1 kord aastas ning
esitab revisjoni tulemuste kohta aruande üldkoosolekule. Kui üldkoosolekul valitakse
revisjonitoimkond, valib see oma liikme hulgast esimehe ja asetäitja.
4. Liidu vahendid ja majandustegevus
4.1 Liidu omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik tema põhikirjaliste eesmärkide
saavutamiseks ja mille omamine ei ole vastuolus seadusega.
4.2 Liidu vahendid moodustuvad:
4.2.1 sisseastumis- ja liikmemaksudest;
4.2.2 liikmete ja liidu tegevust toetavate juriidiliste ja füüsiliste isikute annetustest ja
eraldistest;
4.2.3 tasuliste ürituste korraldamisest, loteriidest, publikatsioonide müügist ja muust
majandustegevusest saadavast tulust;
4.2.4 liidule kuuluva ja tema valduses oleva vara kasutamisest laekuvatest tuludest;
4.2.5 muudest riigi õigusaktidega ettenähtud laekumistest.
4.3 Liit kasutab talle kuuluvat vara ja vahendeid oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks
vastavalt eelarvele. Sihtotstarbeliselt liidule eraldatud vahendeid kasutatakse vastavalt nende
vahendite eraldaja soovile. Kui vahendite eraldaja ei ole nende kasutusotstarvet ära näidanud,
otsustab nende kasutamise juhatus kooskõlastatult volikoguga. Kõigi nimetatud vahendite
kasutamise kohta antakse aru üldkoosolekul majandusaasta aruande arutelul.
4.4 Liit vastutab oma varaliste kohustuste eest kogu talle kuuluva varaga. Liidu liikmel ei ole
õigust liidu varale.
4.5 Liit on kohustatud riigi õigusaktidega ettenähtud korras, määral ja tähtaegadel tasuma
riiklikke ja kohalikke makse, pidama raamatupidamise arvestust ja esitama asukohajärgsele
tolli- ja maksuameti asutusele nõutavaid maksudeklaratsioone.
4.6 Sisseastumismaksu tasuvad liikmed liikmeks astumisel. Liikmemaksu on liidu liikmed
kohustatud tasuma üks kord aastas, soovitavalt üldkoosolekul.
5. Liidu lõpetamine, ühinemine ja jagunemine
5.1 Liidu lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimuvad seaduses sätestatud korras.
5.2 Liidu lõpetamisel pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha hoiustamist
allesjäänud vara läheb üle riigile, kes peab seda kasutama võimalikult liidu eesmärkidele
vastavalt, st toetama teiste kuulmispuudega inimeste organisatsioonide tegevust.
Põhikiri on vastu võetud 9. novembril 1991 toimunud asutamiskoosolekul ning selle uued
redaktsioonid on vastu võetud liidu üldkogul 29. oktoobril 1994, 9. novembril 1996, 27.
märtsil 2004, 24. aprillil 2010 ja 02. aprillil 2011. Uus kande muudatus põhikirja punktis 5.2
kinnitatud 26. jaanuaril 2005.