Kuulmisabivahendid ja rehabilitatsioon
1. Kuulmisabivahendid
Sotsiaalhoolekande seadus sätestab ühe sotsiaalteenusena proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmise. Abivahendite saamise võimalused on reguleeritud Sotsiaalkaitseministri määrusega „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“, mis sätestab kuulmisabivahendite kompensatsioonimäärad erinevatele vanusgruppidele ning kompenseeritavad abivahendid.
Kuulmisabivahendite soodustingimustel ostmiseks ei ole vaja puude raskusastet, piisab vaid arstitõendist.
Kõrvaarst annab vastava tõendi, kui kliendil on kuulmislangus alates 30 dB.
Kuulmisabivahendid on:
- kuuldeaparaadid,
- sisekõrva-, luukuulmis- ja ajutüveimplantaadid,
- FM süsteemid,
- kommunikaatorid,
- häiresüsteemid,
- äratuskellad,
- silmusvõimendussüsteemid jm.
Piirmäärad ja kompensatsioonid kuulmisabivahendite ostmisel
Kuuldeaparaatide ostmisel on riigi poolt tasutava maksumuse piirmäär 90 protsenti, see tähendab, et riik kompenseerib kuni 90 protsenti aparaatide kogumaksumusest, aga mitte üle piirhinna. Abivahendite kasutamise aktiivsuse alusel on taotlejad jagatud aktiivsusgruppidesse, millest sõltub piirmäära summa. Esimeses aktiivsusgrupis on inimesed, kelle kuuldeaparaadi kasutus on keskmiselt 1–5 päeva nädalas, keskmiselt vähemalt 2 tundi päevas ja kasutuskeskkond eeldab igapäevategevustes lihtsat suulist suhtlust. Teises aktiivsusgrupis olevad inimesed osalevad tööturul (töötamise registrisse kantud isik, Eesti Töötukassas töötuna või tööotsijana registreeritud isik) või omandavad alus-, põhi- , kesk- või kõrgharidust.
Kompensatsioon kuuldeaparaadi ostu korral on esimesse aktiivsusgruppi kuuluvatele inimestele 288 eurot, teise aktiivsusgrupis olevatele inimestele 680 eurot ühe kehapoole kohta nelja (lastel kolme) aasta jooksul.
Kuulmisabivahendite piirmäära suurendamiseks on võimalik taotleda erimenetlust. Erimenetluse taotlus tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile, kui on vaja vähendada omaosalust, suurendada aparaadi piirhinda või siis, kui selgub, et kuuldeaparaati on vaja varem kui 4 aastat enne eelmise abivahendi ostmist. Erimenetluse taotlus on leitav Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/blanketid#Abivahendid
Kuuldeaparaate väljastavad Eestis 7 erinevat keskust, kes omakorda teenindavad inimesi üle Eesti (lisa..: kuulmiskeskuste tabel). Peamised aparaatide mudelid on Oticon, Signia, Phonak, Starkey, Bernafon ja Resound. 2020. aastal väljastati soodushinnaga kuuldeaparaate 4494 inimesele, kokku 6219 aparaati (lisa…: kuuldeaparaatide statistika). Ehkki kliendil on õigus valida endale sobivaim kuulmiskeskus ja parim kuuldeaparaat, suunavad arstid tihtilugu vaid kindlasse keskusesse ning klient saab alles hiljem teada, et tal oleks olnud keskuste ja aparaadi valikul rohkem võimalusi. Probleeme valmistab vähene teadlikkus aparaatide soetamisest soodustingimustel, häälestamise ning tagastamise võimalustest. Ehkki kuuldeaparaate saab osta soodushinnaga, siis kuuldeaparaatide ressiiverite ehk kõlarite ja patareide puhul soodustusi ja garantiid ei saa. Lahendus: tõsta inimeste teadlikkust aparaatude soetamisest, häälestamisest ja tagastamisest. (EVL, SKA), lisada ressiiverid ja patareid soodustingimustel abivahendite nimekirja (SKA).
Implantaatidega tegelevad Eestis kaks haiglat – Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliinik sisekõrva implatatsioonidega ning Ida-Tallinna Keskhaigla luukuulmisimplantaatidega.
Muud abivahendid
Häireseadmeid ja teisi abivahendeid nagu spetsiaalsed suitsu- ja vingugaasiandurid, beebimonitorid, uksekellad, äratuskellad, helivalguspuldid, vibropadjad jm müüvad peamiselt TerviseAbi OÜ, Kadrimardi OÜ ja Kuulmisrehabilitatsiooni keskus MTÜ. Nende abivahendite piirmäär on 70–80 %. Riik on määranud nendele abivahenditele ka piirhinnad. Paraku on piirhinnad liiga madalad, inimese omaosalus liiga suur, mistõttu ei ole paljudel võimalik neid ilma erimenetluseta osta. Erimenetlused aga on aeganõudvad ja koormavad ilmaasjata nii taotlejat kui ka nende menetlejaid. Lahendus: abivahendite piirhindu tuleb suurendada. (Sotsiaalkindlustusamet)
Silmusvõimendussüsteeme müüvad ja paigaldavad peamiselt Telegrupp AS ja Datel AS. Silmusvõimendeid on juba päris mitmes teatris, asutuses, muuseumis jm, aga probleemiks on see, et kuulmiskeskustes ei tutvustata silmusvõimendusprogrammi ja nendes puudub võimalus silmuse programmi testida. Suurem osa inimesi ei tea, kas nende aparaatides on silmuseprogramm ning kuidas seda kasutatakse. Lahendus: teadlikkust silmusvõimenditest ja nende kasutamisest tuleb suurendada. (Kuulmiskeskused, EVL)
Rahulolu kuulmiskeskuste teenustega
2020. aasta sügisel Eesti Vaegkuuljate Liidu läbi viidud küsitluse „Kuulmislangusega inimeste toimetulek aastal 2020“ raames küsiti vastajatelt, kuivõrd rahul on nad kuulmiskeskustega.
Kõige rohkem ollakse rahul kuulmiskeskuste teenindusega, mis hõlmab nii klienditeenindust, lühikesi järjekordi kui ka kiiret abi. Järgmisena ollakse rahul nõustamisega, leitakse, et keskustes on asjatundlikus nõustajad ja professionaalne nõustamine. Kõige vähem ollakse rahul kuulmiskeskuse asukoha, aparaadi ja otsaku kvaliteedi ja häälestamisega.
Kõige enam oodatakse oma kuulmiskeskuselt kiiret abi, lühikesi järjekordi, asjatundlikku nõustamist, viisakat ja lugupidavat suhtumist, individuaalset lähenemist ja seda, et keskus ise aeg-ajalt tagasisidet küsiks.
Lahendus: kuulmiskeskused peavad rohkem tähelepanu pöörama kiirele kliendikesksele teenindusele ja toetama oma klienti regulaarselt, kutsuma aparaadikasutajaid hooldusele ja kontrolli.
Audioloogide põud
Eesti Audioloogia Selts on juhtinud juba aastaid tähelepanu sellele, et Eestis on suur vajadus audioloogide järele. Hetkel on meil spetsiaalse väljaõppe saanud audiolooge väga vähe, nemad on hariduse saanud välismaal. Eestis audiolooge ei koolitata ning vastavat õppekava ei ole seni õnnestunud Eestis avada. Kuulmislangusega inimeste toimetuleku küsitluse tulemusena aga oli selgelt näha, et kliendid näevad audioloogis eelkõige tuge õige abivahendi valikul ning aparaatide häälestusel. Lahendus: avada Eestis audioloogide õppekava ning koolitada iga kuulmiskeskuse ja ka suuremate tervisekeskuste jaoks välja audioloog. (EAS).
Loe audioloogia kohta täpsemalt programmi audioloogia peatükist.
Kuulmisnõustamine
Esmatasandi kuulmisnõustamine on Eesti Vaegkuuljate Liidu poolt käivitatud teenus, mis aitab kuulmislangusega inimesel ja tema pereliikmetel leida lahendusi kuulmisprobleemidele. Esmatasandi nõustaja annab infot kuulmiskeskuste ja nende poolt väljastavate abivahendite kohta ning teostab ka esmase kuuldeaparaadi hoolduse. Nõustaja julgustab inimest oma kuulmise heaks samme astuma ja toetab ka vajalike dokumentide täitmisel. Hetkel on Eestis esmatasandi kuulmisnõustamine rahastatud vaid Saare maakonnas, aga vajadus selle teenuse järel on üle-eestiline. 2021. aastal lõpetasid 27 esmatasandi kuulmisnõustajat vastava koolituse ja said ka tunnistuse. Lahendus: esmatasandi kuulmisnõustamise laiendamine üle Eesti, teenuse rahastamine kohaliku omavalitsuse eelarvest. (EVL, kohalikud omavalitsused, partnerid)
Alates 2021 aasta suvest on Eesti Vaegkuuljate Liidul Kuulmisbuss. Kuulmisbuss osteti heade annetajate toel ning sellega sõidavad esmatasandi kuulmisnõustajad ja osutavad inimestele kuulmisabi üle Eesti. Bussis tehakse kuulmistest, mille raames saab teada, kas inimesel on kuulmine langenud. Nõustajad annavad sealsamas infot, mida kuulmislanguse puhul teha, kuhu minna, jõustavad ja julgustavad. Kui inimesele juba on väljastatud kuulmisabivahend, saab Kuulmisbussi nõustaja juures aparaati hooldada, patareisid ja tarvikuid osta ning õppida, kuidas kuuldeaparaadiga paremini toime tulla. Esmatasandi nõustajad saavad anda nõu ka kuulmisimplantaadi kasutajatele, tasakaalu ja tinnituse muredega inimestele ja suhelda vajadusel ka viipekeeles.
2. Rehabilitatsioon
Rehabilitatsiooniteenus on sotsiaalteenus, mis on mõeldud puudega või piiratud töövõimega inimese toetamiseks igapäevaelu või töötamise toimetulekuks. Teenust reguleerib Sotsiaalhoolekande seadus, seda rahastavad Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet. Töötukassa kaudu on vastavalt Sotsiaalministri käskkirjale
võimalik rehabilitatsiooniteenust saada osalise töövõimega, püsiva töövõimetusega ja puudega tööealistel (16-aastased kuni vanaduspensioniiga) inimestel. Töötukassast rehabilitatsiooniteenuse saamiseks peab inimene olema hõivatud, st kas töötama, õppima, on töötuna arvel või on ettevõtjad. Sotsiaalkindlustusameti kaudu saavad rehabilitatsiooni taotleda puuduva töövõimega, mitteaktiivsed osalise töövõimega või püsiva töövõimetusega inimesed, lisaks pensioniealised ja lapsed, kellele on määratud puue.
Rehabilitatsiooniteenust osutavad spetsialistid, kes töötavad majandustegevuse registris registreeritud asutustes. Teenust ei osutata üksikteenusena vaid alati kompleksteenusena, meeskond teeb kliendi toetamisel koostööd üksteisega ja kliendi võrgustikuga. Meeskonda kuuluvad sotsiaaltöötaja, kogemusnõustaja, eripedagoog, logopeed, psühholoog, füsioterapeut, loovterapeut, tegevusterapeut, arst ja õde.
27. mail 2021. a toimunud kuulmislangusega inimeste esindusorganisatsioonide, rehabilitatsiooniasutuste ja rahastajate (Sotsiaalkindlustusamet ja Töötukassa) koosolekul nenditi, et põhiline probleem on spetsialistide puudus. Vajatakse surdologopeedi või surdopedagoogi teenust, eriti viipekeelsetele, samuti venekeelsetele lastele ja täiskasvanutele, aga spetsialiste ei ole kuskilt võtta. Viipekeelsete laste vanemate tagasiside ja suurim mure oli see, et ei ole spetsialiste, kes mõistaksid kurdi lapse kasvatamise eripära.
Kuulmislangusega inimestele mõeldud rehabilitatsiooniteenuseid pakuvad 2021. aasta seisuga Eesti Vaegkuuljate Liit, TÜ Kliinikum ja Hiie kool. Eesti Pimekurtide Tugiliit ja Kuulmisrehabilitatsiooni keskus on teenuse hetkel peatanud. Kuulmislangusega inimestel võimalik rehabilitatsiooniteenust saada ka teistest asutustest. Sotsiaalkindlustusameti andmetel (lisa…) on 2019–2021 osutanud kuulmislangusega inimestele erinevaid teenuseid kokku 44 asutust. Samas on näha, et sotsiaalset rehabilitatsiooniteenust saavad igal aastal kõigest 5% kuulmispuudega inimestest. Tööalase rehabilitatsiooniteenuse kuulmislangusega klientide kohta andmed puuduvad, kuna Töötukassal ei ole vastavat andmebaasi.
Eesti Vaegkuuljate Liidu 2020. aasta küsitlusest ja teenuseosutajate arutelust nähtus, et tööalase rehabilitatsiooni kättesaadavus on märksa parem kui sotsiaalse rehabilitatsiooni puhul. Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse saajad on sageli aga teenuse sisust valesti aru saanud ning soovivad pigem taastusravi ja massaaži. Taastusravi ja massaaž aga ei ole kindlasti rehabilitatsioon. Kindlasti tuleb teha teavitustööd sihtgrupi seas ning selgitada nii sotsiaalse kui ka tööalase rehabilitatsiooni eesmärki ja tegevusi. Sageli on ka seatud eesmärgi täitmine raskendatud, kuna klientide motivatsioon on madal. Probleemkohaks on ka juhtumikorraldajate oskus hinnata kuulmislangusega inimeste rehabilitatsioonivajadust. Eelkõige on see mure seotud Sotsiaalkindlustusameti spetsialistidega, kes hindavad kuulmislangusega inimeste vajadust rehabilitatsiooniteenuse saamiseks.
Lahendused: teenuseosutajad ja esindusorganisatsioonid teevad koostööd Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusametiga senisest rohkem. Esindusorganisatsioonid kutsuvad rääkima spetsialiste oma teabepäevadele, avaldatakse artikleid ja teavitatakse sihtrguppe ka sotsiaalmeedia kaudu. Sotsiaalkindlustusamet lisab kuulmislanguse temaatika juhtumikorraldajate koolitusprogrammi. Eesti Vaegkuuljate Liit võtab ühendust teiste rehabilitatsiooniteenust pakkuvate asutustega ja tutvustab koostöövõimalust kuulmislangusega inimestele teenuste osutamisel. Lisaks kaasab EVL senisest rohkem ka viipekeelseid spetsialiste. Eesti Kurtide Liit jagab rohkem infot oma liikmeskonnas rehabilitatsiooniteenuste võimalustest.