Olukorra kirjeldus
Umbes 15-20% elanikkonnast on kuulmisprobleemid, mis raskendab nende toimetulekut. Kuulmispuudega inimesi, kes oma igapäevaelu-, õppimise või tööga toimetulemiseks peavad kasutama tehnilisi abivahendeid, on ca 8–10% elanikkonnast.
Eestis väljastab Sotsiaalkindlustusamet riikliku toetusega 6700 kuuldeaparaati aastas, kokku 6000 vaegkuuljat saavad abi (2018. aasta näitel). Nendest 4720 vanaduspensionieas, 994 tööealised ning 293 lapsed. Kuulmislangusega inimesi on meedikute sõnul kuni 20 % elanikkonnast. Eestis peaks see suurusjärk olema 200 000 inimest. Kuulmispuue on aga ametlikult tuvastatud vähestel. Sotsiaalkindlustusameti järgi on kuulmispuue tuvastatud liitpuude osana (28.02.2019 seisuga) 6307 isikul. Sotsiaalkindlustusameti 31.12.2020 aasta andmetel on Eestis kehtiva kuulmispuudega 2224 isikut.
Toimetulek
Programmi raames koostatud küsitluse Kuulmislangusega inimeste toimetulek aastal 2020 järgi on 40,8% vastanute sissetulek 501-800 eurot kuus, samas 37,1% vastanutel oli kuu sissetulek 201-500 eurot. Sissetuleku allikateks on märgitud töötasu, pension, töövõime toetus, puudega inimese toetus või peretoetus.
Tänu toetavatele teenuste (viipekeele tõlketeenus, kirjutustõlge, nõustamisteenus, Töötukassa teenused) arengule on paranenud kurtide ja vaegkuuljate hariduse võimalused ning toimetulek avatud tööjõuturul. Samas on kuulmispuudega inimeste toimetulek omavalituste lõikes erinev. Maal elavatele kurtidele on teenused raskemini kätte saadavad. Näiteks viipekeele tõlketeenuse kättesaadavus on maapiirkondades keeruline tõlkide vähesuse või omavalitsuste puuduliku ressursi tõttu. 2021 aasta Eesti Kurtide Liidu aastakoosolekul on tõstatatud probleem, et kurtidel inimestel jäävad olulised tegevused tegemata just tõlketeenuse puudumise tõttu.
Uueks toetavaks teenuseks on riiklikult käivitunud üle-eestiline kaugtõlke teenus, mis parandab oluliselt viipekeele tõlke olukorda kindlatel kellaaegadel ning neile kellel on võimekus kasutada Skype teenust. Teenust saavad kasutada 7 – 15 aastased kuulmislangusega lapsed; kuulmislangusega tööealistele inimesed, kellele on määratud vähenenud töövõime (vana süsteemi järgi töövõimetus) ning vanaduspensioniealised kuulmislangusega inimesed. Kaugtõlge on mõeldud eelkõige kurtidele, kes vajavad viipekeeletõlgi abi. Teenuse puuduseks on see, et ta pole ööpäevaringne ning vajab piisava võimekusega nutiseadmeid ja nende kasutamise oskust. Paljudel eakamatel kurtidel on teenuse kasutamise takistuseks puudulikud digioskused. Sotsiaalkindlustusameti andmetel kasutas 2020. aastal antud teenust 171 inimest vanuses 17–64 eluaastat.
Lisaks on käivitunud üle-eestiline tasuta kirjutustõlketeenus, mis on mõeldud tööealistele kuulmislangusega inimestele, kellele on määratud vähenenud töövõime (varasema süsteemi järgi töövõimetus).Kirjutustõlge on mõeldud eelkõige vaegkuuljatele, kelle jaoks teeb kirjutustõlk kuuldava teksti kirjalikuks tekstiks, mida on võimalik ekraanilt kohe lugeda.Seoses pandeemia levikuga, kontaktide vähendamisega on hakatud teenust osutama mobiilselt interneti keskkonna kaudu.
Sotsiaalkindlustusameti toetustest ja teenustest on küsitluse järgi kõige rohkem kasutatud abivahenditeenust, lisaks kirjutustõlketeenust, viipekeele kaugtõlketeenust, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ning täiendkoolitustoetust. Küsitletavatest 27 % on vastanud, et ei tea teenustest või ei oska taotlust esitada.
Sotsiaalkindlustusametil (SKA) on keskkonna kohandamise nõustamise teenus. SKA on koostatud Keskkonna kohandamise abimaterjal kohaliku omavalitusse spetsialistidele, mis sisaldab soovitusi ka kuulmispuude korral.
Kohalike omavalitsuste toetused ja teenused
Programmi raames läbiviidud küsitluse järgi kasutasid 40,8% vastanutest kohaliku omavalitsuse rahastatud viipekeele tõlketeenust, lisaks on kasutaud tugiisiku teenust, isikliku abistaja teenust, sotsiaaltranspordi teenust.
Kuulmispuudega inimesed saavad oma toimetulekut parandada läbi parema hariduse. Puudega üliõpilased saavad taotleda erivajadusega üliõpilase stipendiumi. Selle suurus sõltub üliõpilase puude liigist ja raskusastmest ning jääb vahemikku 60–510 eurot kuus. Seda stipendiumi saab üliõpilane kasutada oma õpingutes ka viipekeele tõlketeenuse rahastamiseks. Üliõpilased on öelnud, et see summa pole alati piisav ning tuleb raha puuduse tõttu teha valikuid, millistesse loengutesse tellida tõlk ning kuhu mitte.
Ametikoolides korraldab erivajadusega õppuri tõlkerahastuse kool, vastavalt õppuri tundide mahule. Igale ameti -ja kõrgkoolis õppijale ei suudeta alati tagada viipekeeletõlgi teenust tõlkide vähesuse tõttu.
Täiendkoolitustoetust (tööalase või tasemeõppekoolituskulude hüvitamiseks) makstakse tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 24-kordses sotsiaaltoetuse määras kolme kalendriaasta jooksul.
Õppetoetust makstakse puudega õppurile 10 kuud aastas, vastavalt tegelikele kuludele, gümnaasiumis, kutse- või kõrgkoolis õppivatele puudega noortele (2021 aastal 6,39–25,57 eurot kuus).
Kuulmispuudeliste organisatsioonide liikmed on välja toonud probleemi, mis on seotud ametlike tekstide mõistmisega. Sageli vajatakse selgitusi dokumentide täitmisel või ametiasutustest saadud kirjade mõistmisel. Dokumentide sisu on liialt keerulise lausestusega, pole kergesti mõistetavad, saadakse valesti aru. Seetõttu on inimesed dokumente valesti täitnud ning arusaamatused on suurenenud. Viipekeelsed inimesed on suuremates keelelistes raskustes, kui vaegkuuljad, kelle suhtluskeel on eesti keel. Info selges levitamses meedias saab positiivse eeskujuna tuua Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Sotsiaalministeeriumi ning Tallinna Linnavalitsuse, kes on oma veebilehed varustanud viipekeelsete videotega, selgitustega. Samas on samadelt asutustelt erivajadusega inimestele otse suunatud kirjad ikkagi keerulise tekstiga olnud.
Eeltoodud probleemi aitab leevendada Eesti Puuetega Inimeste Koja kaudu korraldatud tasuta õigusnõustamise teenus. Teenuse eesmärgiks on tagada erivajadusega isikutele õigusnõustamine ja abistamine igapäevaselt ametiasutustega suhtlemisel ning asjaajamisel.
Nõustamise portsessi juurde on garanteeritud ka viipekeele tõlketeenus. Pandeemia tingimustes on viipekeelsetel inimestel muutunud olukord raskemaks, sest nõustamine on muutunud pigem kirjalikuks ning kurdil on raskem hakkama saada (vajab kirjade lahti selgitamist viipekeelde), digitaalselt dokumentide saatmine nõustajale ei ole alati jõukohane.
Tööhõive olukord
Töötamise registri ning äriregistri andmetel (2020 IV kvartal) on 37,3 % kuulmispuudega inimesed tööga hõivatud. Hõivatutest 683 olid töötajaks registreeritud ning 34 olid hõivatud ettevõtluses või muude allikate alusel.
Töötamise registri 2020 aasta andmeallikate alusel on töötavate kuulmispuudega isikute tööandjate tegevusaladeks peamiselt töötlev tööstus, lisaks kaubandus, sõidukite remont, ehitus, haridus, tervishoid-ja sotsiaalhoolekanne ning haldus-ja abitegevused jm. Samas töötavad kuulmispuudega inimesed ka näiteks kutse-, teadus- ja tehnikaalastes tegevustes.
Programmi raames koostatud küsitluse Kuulmislangusega inimeste toimetulek aastal 2020 tulemused kajastasid kuulmispuudega inimeste töötamise valdkondi sarnaselt töötamise registriga.
Mainitud küsitlusele vastanud 242 inimesest 9,1 % olid töötud. Mitte töötamise põhjusteks mainiti, et vaegkuulmine on töö saamisel takistuseks, tervislikud põhjused, sobilike tööde puudumine, koroona viiruse tõttu on raske tööd leida. Suulistest vestlustest kuulmispuudeliste organisatsioonide esindajatega on selgunud, et kuulmispuudega inimesi ei soovita tööle võtta, sest peljatakse kuulmise puudumise tõttu õnnetuste tekkimist, info liikumise aeglust, kommunikatsiooni probleeme, konflikte klientidega. Sageli ei anta tööotsijale isegi võimalust töövestlusele tulemiseks, kui selgub, et tegemist on kuulmispuudega inimesega. Samas on ka mõned positiivsed näited, kus firmad pöörduvad otse organisatsioonide poole, et pakkuda tööd kuulmispuudega inimestele. Sellistel juhtudel on firmadel olnud varasem positiivne kogemus kuulmispuudega töötajatega.
Eesti Töötukassa teenuseid on mainitud küsitluse põhjal kasutanud viimase kolme aasta jooksul 25,4% vastanutest. Teenustest kõige enam on kasutatud tööalast rehabilitatsiooni, töövahendust ja karjäärinõustamist. Lisaks on kasutatud kogemusnõustamist, tööturu koolitusi, tugiisikuga töötamist, palgatoetust, kaitstud tööd, tööpraktikat ning vähem teisi teenuseid. Töökoha kohandusi kuulmislanguse tõttu on teinud küsitluse põhjal 26 % vastanutest.
Peamiseks põhjuseks, miks ei kasutata Töötukassa teenuseid, on välja toodud, et ei ole seni teenust vaja olnud. 9,1% vastanuist märkis, et ei tea neist teenustest midagi.
Töötukassa pakub erinevaid soodustusi ja toetusi ka puudega inimeste tööandjatele, kuid ka neid kasutatakse vähe ega olda võimalustest teadlik.
Oluline arenguhüpe on toimunud teabe ligipääsetavuse vallas – Eesti Töötukassa veebileht on varustatud mitmete eesti viipekeelsete videotega, mis hõlbustab oluliselt info mõistmist viipekeelsetel kuulmispuudega inimestel.