Kuulmisrehabilitatsiooni programm 2012-2015
Kuulmisrehabilitatsiooni programm aastateks 2012–2015 on koostatud kuulmispuudega inimeste organisatsioonide esindajate poolt eesmärgiga teha kokkuvõtteid vahepealsetel aastatel toimunud arengutest ja seada sihte järgmiseks tööperioodiks. Käesoleva programmi koostas Eesti Kuulmispuudega Inimeste Koostöökoda, mis koondab endas organisatsioone, kus tegeletakse igapäevaselt just kuulmispuudealaste küsimustega. Ühiskonna teadlikkus kuulmislangusega seotud problemaatikast on puudulik, kuigi kuulmispuudega inimeste arv suureneb kogu maailmas. Kuulmislangus esineb 15%–20% elanikkonnast, kuulmispuudega lapsi sünnib Eestis igal aastal rohkem kui 1 laps 1000 sünni kohta.
Tegemist on neljanda analoogse alusdokumendiga, eelmised valmisid aastatel 1998, 2005 ja 2008. Tutvudes eelmiste programmide probleemipüstituste ja lahendusvariantidega, tajume paremini muutusi kuulmispuudega inimeste elus ja näeme selgemalt võimalikke sihte, kuhu tahame jõuda. Programm on heaks eeskujuks puudespetsiifiliste probleemide kirjeldamisel ja valdkonna kitsaskohtade kaardistamisel.
Viimastel aastatel on lahendatud mitmed aktuaalsed probleemid, kuid samas on olnud ka pettumusi ja tagasiminekut. Eelmises programmis rõõmustasime viipekeele tunnustamise üle 2007. aasta 1. märtsi Keeleseaduses. Eelmisel aastal, 1. juulil 2011 jõustunud uuest Keeleseadusest on aga eelmises seaduses riigile pandud kohustus soodustada eesti viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamist ja arengut välja jäetud. Viipekeele areng vajab kindlasti teaduslikke uurimusi ning selleks ka riigipoolset tuge.
Viipekeele veebisõnastike tegemine on saanud hoo sisse, valmimas on viipekeele sõnastikud nii Eesti Keele Instituudis kui ka eesti viipekeele keskkond rahvusvahelise „Spread the Sign” projekti veebilehel. Valminud on mitu kauaoodatud trükist: põhjalikum eesti viipekeele õpik „Viibelda on mõnus“ ja esimene omataoline „Eesti viipekeele aabits“, mõlema väljaande autor on Regina Paabo.
Tartu Ülikoolis jätkub viipekeeletõlgi eriala üliõpilaste ettevalmistus, kes vajavad peale õpingute lõppu ka rakendust tööturul ja konkurentsivõimelist töötasu. Viipekeele tõlketeenuse osas peavad kõik Kuulmispuudega Inimeste Koostöökoja liikmed oluliseks välja töötada viipekeele tõlketeenuse standard ja teenuse osutajate sertifitseerimise süsteem. Ei saa lubada kutsetunnistust mitteomavate tõlkide rakendamist teenuse osutamisel.
Hariduses on endiselt probleemiks spetsialistide ettevalmistus ja täiendõpe. Eestis ei valmistata ette ei tüflo-, surdopedagooge ega surdologopeede jt vajalikke erispetsialiste, kogu väljaõpe toimub erikoolides kohapeal. Samuti ei ole kaasaegseid kuulmispuudega lastele sobivaid õppematerjale, mille puudumine suurendab erikoolide õpetajate koormust veelgi, sest valdav osa õppematerjalidest tuleb ise valmistada või kohandada. Kuna viimastel aastatel on järjest rohkem kuulmisimplantaadiga lapsi liikunud tavakoolidesse, on väga vajalik ka tavakoolide õpetajate toetamine nõustamise ja täiendkoolituste näol.
Kuulmispuudega lapse vanematele on väga oluline õppimisvõimaluste kohta käiva info kättesaadavus ja varase eriõpetuse võimalused, mis on hetkel omavalitsuste korraldada. Tavalasteaiad ei suuda pakkuda vajalikke tugiteenuseid.
Suur abi oleks riiklikust kuulmispuudega laste andmebaasist, mida käesoleval hetkel ülevabariiklikuna ei ole. See takistab muuhulgas koolide töö planeerimist ning esineb juhuseid, kus laps ei jõua õigeaegselt sobivasse lasteaeda/kooli.
Rehabilitatsiooniteenuste osas on endiselt teenuste kättesaadavus maakonniti ja omavalitsuseti väga erinev. Suureks probleemiks on abivahendi saamise järjekorrad, kõigi abivajajate soove ei suuda praegune kompensatsioonisüsteem rahuldada.
Tööhõives ja toimetulekul on kuulmispuudega inimesed nagu kõik teisedki viimaste aastate majanduslanguse mõjudel pidanud kohanema muutuvate oludega. Töö leidmist Eestis peetakse raskeks või väga raskeks. Kuulmispuudega inimesed on sarnaselt paljudega otsinud võimalust leida tasuvam töö välismaal. Siiski on paranenud täienduskoolituse saamise võimalused, töötukassa veebilehel on viipekeelne tööotsija meelespea. Kuulmispuudega inimesed vajavad töölesaamisel mitmekülgset nõustamist ja abi.
Eesti Kuulmispuudega Inimeste Koostöökoda käsitleb käesolevas programmis olukorda aastatel 2011-2012. Lahendusettepanekutega töö alles algab ja selles on kutsutud osalema kõik mainitud organisatsioonid ja ametkonnad, kes on seotud programmis äratoodud valdkondadega. Meie ühiseks eesmärgiks on luua kuulmispuudega inimestele ühiskonnas võrdsed võimalused ning parandada nende elukvaliteeti.
Palume Teil leida aega programmi läbivaatamiseks ja aruteluks.
Tulemusrikast koostööd soovides
Toomas Sepp
Koostöökoja eesistuja, EKLVL president
Tallinnas, märts 2012