Kuulmisabivahendid

Kuulmislävi - kui see on langenud alla 30dB, tähendab, et tasasemaid helisid kui 30dB inimene enam ei kuule. Tekivad sotsiaalsed probleemid – kõnest arusaamiseks peab pingutama. Kriitiliseks muutub olukord siis, kui kuulmislävi on alla 60 dB. Seda kutsutakse ka kõneläveks. Nüüd on tekkinud olukord, kus tavalise kõne valjus jääb kõrgemale inimese kuulmislävest ja kõnest arusaamine muutub väga raskeks.

Kuulmislävi ja valulävi
Paraku on kuulmise füsioloogia päris keeruline ning kuuldeaparaat ei taasta normaalset kuulmist. Sensorineuraalset tüüpi kuulmiskahjustusega kaasneb kiirenenud helivaljuse taju fenomen. Piltlikult öeldes, on sellisel inimesel helivaljuse tajumise diapasoon kokku surutud. Kui normaalselt kuulval inimesel on helivaljuse tajumise diapasoon ca 100dB (kuulmislävi 20 dB, valulävi 120dB, nende vahe ongi 100dB), siis kuulmiskahjustusega patsiendil võib see olla nt 40dB (kuulmislävi 60dB, valulävi juba 100dB juures!).

Kuulmislanguse tehniliseks kompenseerimiseks on mitmeid võimalusi

1. Kuuldeaparaadid
2. Implantaadid

• sisekõrvaimplantaat
• luukuulmisimplantaat
• ajutüveimplantaat

1. Kuuldeaparaadid.

Tööpõhimõte:
• mikrofoni muudab sisenevad helisignaalid elektrilisteks signaalideks, mis suunduvad võimendisse
• võimendi võimendab neid elektrisignaale ja suunab telefoni
• telefon muundab võimendatud elektrisignaalid taas helivõngetes (nt sisenes heli tugevusega 40dB, võimendus on 25dB, seega telefonist väljub heli tugevusega 65dB)

Asetuse alusel saab kuuldeaparaate jagada

• kõrvatagusteks kuuldeaparaatideks 
• kõrvasisesteks kuuldeaparaatideks – tehnoloogia võimaldab  individuaalsete jäljendite järgi toota ka imeväikseid kosmeetiliselt nägusaid ja täielikult kuulmekäiku peituvaid kuuldeaparaate. Siin tuleb arvestada siiski asjaoluga, et telefoni suurusest tingituna on taolised mudelid sobivad vaid kerge-keskmise kuulmislanguse korral.

Digitaalsed kuuldeaparaadid
Digitaalsed protsessorid suudavad teha sadu tuhandeid matemaatilise tehteid sekundis. Sisenevat signaali analüüsitakse ja erinevaid algoritme kasutades püütakse võimendada ainult kõnest arusaamiseks olulist informatsiooni, filtreerides välja segavad helid. Kuuldeaparaadid on muutunud mitmekanalilisteks (üle 20), mis võimaldab erinevatel sagedustel kasutada erinevaid algoritme. Ka oskavad tänapäevased kuuldeaparaadid automaatselt otsustada, mis valjusega helisid kui palju võimendada – tasaseid rohkem, valjusid vähem. Mitme mikrofoniga kuuldeaparaadid on vastavalt akustilisele situatsioonile võimelised mikrofone automaatselt ümber lülitama. Teatud kuuldeaparaadid suhtlevad raadioside kaudu omavahel ja käituvad kuulmislangusega lapse kõrvades ühtse süsteemina. Kasutajate rahulolu kuuldeaparaatidega on tänu sellele märgatavalt tõusnud.

Kuuldeaparaatide valik sõltub……

2. Implantaadid – sisekõrva implantaat

Sisekõrva implantaadi osad ja tööpõhimõte

Implantaadi süsteem koosneb kahest osast: kirurgilisel teel implanteeritav vastuvõtja-stimulaator koos elektroodide kimbuga ning väline kõneprotsessor mikrofoni ja saatja rõngaga, mis saadab vajaliku informatsiooni implanteeritud osale.

Vastuvõtja-stimulaator paigaldatakse pea naha alla ning ankurdatakse koljuluusse. Elektroodide kimp viiakse operatsiooni käigus sisekõrva e tikku. Kuuldeaparaat stimuleerib võimendatud ja töödeldud helilainetega teos allesjäänud väliseid karvarakke, mis omakorda aktiveerivad kuulmisnärvi kiude. Implantaadisüsteemi erinevus kuuldeaparaadi töö põhimõttest ongi selles, et hävinud väliste karvarakkude asemel stimuleeritakse elektriliselt otse kuulmisnärvi kiude, kust informatsioon suundub kõrgemaid kuulmisteid pidi ajukoore kuulmiskeskusesse ja saabunud signaale trakteerib aju helidena.

Implantaadi väline osa sarnaneb kuuldeaparaadile: mikrofoni kaudu siseneb heliline informatsioon, kõrvataguses või kehalkantavas kõneprotsessoris toimub igale patsiendile individuaalselt programmeeritud strateegia alusel signaalide töötlus ja kodeerimine. Kodeeritud signaalid saadetakse magnetilise saatjarõnga kaudu naha all paiknevale vastuvõtja-stimulaatorile, mis edastab need elektroodide kimbule ja viimane omakorda kuulmisnärvi kiududele.

Sisseopereeritud implantaadiosa eelduseks on, et ta püsib kogu elu. See ei tähenda, et patsiendid tehnoloogilistest uuendustest ilma jääksid. Implantaadi töö sõltub kõneprotsessori võimalustest saata talle kodeeritud informatsiooni. Uute strateegiate ja uute protsessoritega saab edukalt stimuleerida implanteeritud osa.

Sisekõrvaimplantaat võib olla sobiv lahendus, kui lapsel on…

Tuleb siiski meeles pidada, et ka implantaat pole lahendus kõigile sügava kuulmislangusega inimestele ja sobivatel implantaadikandidaatidel ja/või nende pereliikmetel tuleb teha kõvasti tööd, et kõnest aru saama ja kõnelema hakata.
Sobivaimad kandidaadid on kurdina sündinud väikelapsed vanuses alla 3 aasta.  Seda põhjusel, et aju plastilisus kõne eristamisel ja omandamisel on just sel perioodil suurim. Mida aeg edasi, seda keerulisemaks muutub kõnest arusaamine ja omandamine (n üle 7aastastel lastel ning vanematel kurdina sündinud ja kõnet mitteomandanud isikutel on vähe lootust implantaadist abi saada). Samas on ideaalseteks kandidaatideks äkk- ja hiliskurdistunud täiskasvanud, kellel pikaaegne kuulmiskogemus ja väljakujunenud kõne. Kui kurdistumise ja implanteerimise vahe venib pikemaks kui 3 aastat, hakkavad need võimed ununema ja kasu implantaadist vähenema.

Sisekõrvaimplantaadi programmeerimine
Implanteeritul tuleb pärast operatsiooni 4–5 nädalat haava ja ümbritsevate kudede paranemist oodata, enne kui kõneprotsessori sisse saab lülitada. Sisselülitamine eeldab protsessori individuaalset programmeerimist – igal patsiendil on erinev lävi, mil kuulmisnärv elektrilisele stimulatsioonile reageerib.  Kaasaegne tehnoloogia võimaldab närvi reageerimisläve määrata juba operatsiooni käigus. See on suureks abiks väikelaste protsessorite programmeerimisel. Täiskasvanutel on siiski parem kõik kanalid eraldi ära testida ja koostada programm subjektiivseid elamusi arvestades. Esimesel aastal tuleb protsessorit korduvalt programmeerida, seda kasvõi armistumise käigus muutuva kudede takistuse tõttu. Esimesel sisselülitusel võivad helid tunduda võõrad ja hirmutavad. Harjutamise käigus osutuvad aga esmased programmid liiga nõrkadeks, mistõttu tulebki operatsioonijärgselt tihti sisekõrvaimplantatsiooni meeskonda külastada.

Sisekõrvaimplantantatsiooni tulemusi mõjutavad faktorid

Luukuulmisimplantaat (BAHA) sobib lastele, kellel on

väliskõrva  ja keskkõrva haigus või arenguhäire, mille põhjustatud kuulmishäiret pole võimalik muude meetoditega

parandada. Heli viiakse sisekõrva läbi luu.